02 Digitaalse õppevara kvaliteet

 Sellel korral valisin lugemiseks Mirette Eliase artikli Quality Evaluation of Open Educational Resources. Artikkel annab ülevaate avatud õppevahendite kvaliteedi hindamisest.

Sissejuhatuses tuuakse välja termin OpenCourseWare (OCW), mida kirjeldatakse kui haridus- ja õppesisu vaba ning avatud avaldamine. OCW-platvormide ülesandeks on hallata õppematerjale, mida tuntakse avatud haridusressurssidena (Open Educational Resources aka OER). Kõike seda materjali pakutakse veebikursuste kujul. Kursused pakuvad tavaliselt  õpiplaani ja hindamisvahendeid. OCW-platvormidel on üldjuhul olemas nii videod, heli kui ka slaidid. Kuna platvormidel avaldatud ressursside hulk pidevalt kasvab, siis tuleb arvestada selle juures ka antud materjali kvaliteeti. Käesolev artikkel pakub välja erinevad hindamismõõdikud, mille alusel oleks võimalik õppematerjali kvaliteeti mõõta. Käsitletakse peamiselt kahte uurimisküsimust: kuidas hinnata OER-materjalide kvaliteeti ning kuidas kasutada seda hindamist OER-i autorite ja õppijate suunamiseks. Kvaliteedimõõdikute määratlemiseks ja rakendamise arendamiseks uuritakse OER-i kvaliteedi hindamisega seotud töid ning vastavalt sellele valitakse välja sobivate mõõdikute kogum. Pärast seda hinnatakse tehtud tööd. Hindamisse on kaasatud tavaliselt OER-i eksperdid (nt õpetajad, doktorandid).

Artikli teises peatükis kajastatakse OERi repositooriumide kvaliteedi hindamise hetkeseisu. Keskendutakse eelkõige sellistele aspektidele,  mis on seotud OERi sisu ja representatsiooniga.

Hinnatavad mõõtmed on jaotatud kolme gruppi: omaduste/funktsioonide kvaliteet, tehnoloogiline kvaliteet ning sisu kvaliteet. Iga mõõde jaguneb omakorda pisemateks alamõõtmeteks.

Omaduste/funktsioonide kvaliteedi alla kuuluvad näiteks:

  • kättesaadavus;
  • mitmekesisus;
  • taaskasutatavus;
  • päritolu;
  • uuenduslikkus;
  • avatus.
Tehnoloogiline kvaliteet:

  • juurdepääsetavus;
  • õigusaktide vastavusse viimine standarditega;
  • kasutatavus;
  • ühilduvus.
Sisu kvaliteet:

  • struktuur;
  • täpsus;
  • põhjalikkus;
  • avastatavus;
  • multimodaalsus;
  • enesehindamine.
Analüüsi põhjal leiti, et suurem osa tabelis välja toodud hindamismeetoditest hindas mõõtmeid/mõõdikuid kontsepti põhiselt või esitas kasutajatele kontrollnimekirja. Kontrollnimekirju täidetakse kas käsitsi või veebiküsitluse alusel. Automaatset OERi kvaliteedi hindamist ja kvaliteedijuhiseid ei käsitletud.

Artikli kolmandas peatükis kirjeldatakse OERi kvaliteedi hindamise näitajaid, mida alles kavandatakse. Mainitakse ühingut OEC, mis tõlkes tähendab avatud hariduse konsortium. OEC määratleb OERi kui materjale, mis koosnevad kursuse planeerimisest, temaatiliselt sisust ja hindamisvahenditest. Selle alusel jagati OERi hindamis- ja lähenemisviis uueks kolmeks osaks: sisu struktuur, õppesisu ja enesehindamine. Nende punktide alusel loodi uus tabel (tabel 2), mis erines artikli teise osa tabelis välja toodud mõõdikutest. Sisu struktuuri ülesandeks on määratleda õppevara korraldus ja navigeerimine. Õppesisu viitab õppematerjali esitamisele ning enesehindamine keskendub õppeprotsessile ja selle hindamiseks vajalike küsimuste olemasolule.

Neljandas osas räägitakse mõõdikute rakendamisest ja hindamisest. Rakendamiseks valiti uuest tabelist (kolmandas peatükis mainitud tabel 2) välja kaheksa mõõdikute kogumit. Kogum valiti asjakohasuse, sobivuse ja tehnilise teostatavuse alusel SlideWiki platvormi raames. Kvaliteediaruanne on saadaval kõigile kasutajatele. Kvaliteediaruande avalikustamise põhjuseks on esiteks OERi loojate soov, et nende esitlus vastaks teatud kvaliteedistandardile. Teine põhjus on õppijate võimalus otsustada, kas kasutada OERi selle kvaliteedi alusel. Aruande põhjal on võimalik õppijatel koostööna slaidipaketti täiustada. Iga mõõdiku puhul on välja toodud ka probleemide hulk, mis on tuvastatud. Kui probleemid puuduvad, siis kuvatakse info "Kõik hea". Mõnede mõõdikute puhul kuvatakse kvaliteediskoor. Kõiki neid mõõdikuid on võimalik ka laiendada, et hiljem saaks neid eraldi uurida üksikasjalikult.

Kvaliteedimõõtmete ja -mõõdikute hindamiseks toetuti OERi ekspertkasutajate tagasisidele. Küsimus esitati mõõdikute olulisuse, OERi üldise kvaliteedi ning mõõdikute üldise kasulikkuse kohta. Hinnati punktiskaalal 1-5, millest 1 oli madalaim/väheoluline ning 5 kõrgeim/oluline. Tagasiside käigus selgus, et sisu struktuuri peab kasulikuks 100% osalejatest, õppesisu 60% ning enesehindamist 80% osalejatest. Väljapakutud mõõtmeid ja mõõdikuid pidas oluliseks 70% osalejatest ning 50% osalejatest nõustus, et väljapakutud mõõtmed ja mõõdikud on olulised OERi materjalide kvaliteedi hindamiseks. 30% osalejatest andis sellele neutraalse vastuse.

KASUTATUD ALLIKAD

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kommentaarid